Colóquio Internacional TLSA-PT

Timor-Leste:A Ilha e o Mundo

7 a 11 de setembro 2020Colóquio Online

Ekonomia solidária no teknolojia sosiál: refleksaun ida kona-ba dezenvolvimentu iha Timor-Leste

Samuel Penteado Urban Departamento de Educação - Universidade do Estado do Rio Grande do Norte (DE-CAP-UERN), BRASIL

Beibeik ne’e liafuan “dezenvolvimentu” iha referénsia direta ho dezenvolvimentu kapitalista. Hamutuk kompriensaun ne’e, iha mós konseitu Teknolojia nu’udar referénsia direta ho Teknolojia kapitalista. Maibé, importante hanoin kona-ba banati dezenvolvimentu seluk, ho Teknolojia seluk (Teknolojía Sosiál ka Fulidaidai-Slulu) atu konkista dezenvolvimentu ida oin-seluk. Teknolojia ne’e la’o hamutuk ho Ekonomia Solidária (GADOTTI, 2009), tanba Ekonomia Solidária presiza iha Teknolojia rasik ligadu ho solidariedade ne’e/ho servisu koperativu. (DAGNINO, 2010). Ekonomia Soliária iha ligasaun direta ho banati dezenvolvimentu seluk – demokrátiku, ho respeitu ambientál no inkluzaun sosiál. Ekonomia ne’e iha objetivu atu ba konkista emansipasaun (ukun-rasik-an kompletu) hakat esperiénsia. (FREIRE, 1997; GADOTTI, 2009). Kona-ba kontestu timoroan, bele hatene Ekonomia solidária nu’udar Ekonomia Fulidaidai-Slulu. Testu ne’e iha objetivu halo refleksaun kona-ba konseitu Teknolojia iha agrikultura iha Timor-Leste ligadu ho Edukasaun Populár iha Ermera – Instituto Ekonomia Fulidaidai-Slulu (IEFS). Kona-ba metodolojia, testu ne’e resultadu peskisa ativista/partisipante bainhira autor testu halo servisu ba kooperasaun brazileira iha Timor-Leste (2013-2015) no peskisa doutoramentu kona ba Instituto Ekonomia Fulidaidai-Slulu iha Ermera (2017-2018).

Keywords: Teknoloíja Sosiál; Ekonomia Solidária; Edukasaun Populár; Timor-Leste